Rakvere uks Rakveres

lga linn Eestimaal on omamoodi eriline ja linnaelanikud roomustavad ning tunnevad oma kodupaiga Ole ühel või teisel põhjusel uhkust.

Rakveres on üks ainulaadne nähtus – nimelt päris oma Rakvere uks. Rakvere ukse on rakverlaste jaoks teadvustanud arhitektuuriajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm. Ülevaatedokumendis ,,Rakvere linnaruumilised vaartused” (2004) ja artiklis ,,Rakvere triibulised majad” (2004) juhtis Kalm tahelepanu unikaalsele Rakvere ukse tüübile, mida ei esine üheski teises Eesti linnas.

Rakvere uksele on iseloomulik teravatipuli­se ristküliku kujuline, jämeda profileeringuga kesktahvel, milles Kalm näeb nii 17.-18. sajandi saksa barokk-kappide eeskuju kui 1920. aastatel levinud ekspressionistliku stiili mõjutusi.

Pikk 2. Pangahoone

Pika ja Tallinna tanava nurgal asuv krunt on olnud üks Rakvere linna hinna­tumaid kinnistuid. Selle omanikeks on olnud apteekrist bürgermeister Carl Magnus Tallquist, kaupmees ja linnavanem Johann Georg Auwin, rentei­ meister Carl Gustav Scheffler, kreisikohtunik Reinhold von Wrangell jne.

19. sajandi lõpus oli paarikümne aasta vältel kinnistuomanikuks Rakveres tuntud kondiitermeister ja võõrastemajapidaja, foogitkohtunik Leonhard Mattly. Tema leselt ostis valduse eesti soost käsitöömeister August Malm­berg, kelle ajal kandsid juba varem majas tegutsenud võõrastemaja ja resto­ran nime ,,Du Nord”. Kasutusel oli ka nimekuju ,,Nord” ja eestipärane ,,Põhja võõrastemaja”.

Malmberg ehitas 19.-20. sajandivahetusel tänavaäärsele kivimajale teise korruse ning õuealale ulatuva tiibhoone – seega omandas maja juba tänapäevasega üsna sarnase välisilme.

Suuremaid ümberehitusi tegi 1921. aastal maja omandanud Viru Pank, mis seni oli tegutsenud üüriruumides. 1924. aastal ajakohastati ruumid vas­tavalt panga vajadustele, rajades muuhulgas maja põhjapoolsesse ossa eraldi sissepääsu, kuhu sai paika ka esimene teadaolev ja tänini säilinud Rakvere uks, millel on iseloomulik profileering ja tarniga keskosa.
1940. aastal maja natsionaliseeriti ja ruume kasutas kuni 1990-te algus­ aastateni, seega kogu nõukogude aja vältel, sõjavägi – üks NSV Liidu põhjapiirkonna piirivalveväeosadest.

Foto: Pikk 2, Rakvere (Toomas Tuul, 2021)

Turu plats, Turukaubamaja

Turg kolis Pikalt tänavalt kiriku kõrvalt uuele, äsja munakividega siilutatud turuplatsile 1906. aastal. Turuplatsil ja kõrvalasuval Põrsaturul kaubeldi ning peeti laatasid lageda taeva all.

Pikk 2. Pangahoone

Pika ja Tallinna tanava nurgal asuv krunt on olnud üks Rakvere linna hinna­tumaid kinnistuid. Selle omanikeks on olnud apteekrist burgermeister Carl Magnus Tallquist, kaupmees ja linnavanem Johann Georg Auwin, rentei­ meister Carl Gustav Scheffler, kreisikohtunik Reinhold von Wrangell jne.

19. sajandi lõpus oli paarikõmne aasta vältel kinnistuomanikuks Rakveres tuntud kondiitermeister ja võõrastemajapidaja, foogitkohtunik Leonhard Mattly. Tema leselt ostis valduse eesti soost käsitöömeister August Malm­berg, kelle ajal kandsid juba varem majas tegutsenud võõrastemaja ja resto­ran nime ,,Du Nord”. Kasutusel oli ka nimekuju ,,Nord” ja eestipärane ,,Põhja võõrastemaja”.

Malmberg ehitas 19.-20. sajandivahetusel tänavaäärsele kivimajale teise korruse ning õuealale ulatuva tiibhoone – seega omandas maja juba tänapäevasega üsna sarnase välisilme.

Suuremaid ümberehitusi tegi 1921. aastal maja omandanud Viru Pank, mis seni oli tegutsenud üüriruumides. 1924. aastal ajakohastati ruumid vas­tavalt panga vajadustele, rajades muuhulgas maja põhjapoolsesse ossa eraldi sissepääsu, kuhu sai paika ka esimene teadaolev ja tänini säilinud Rakvere uks, millel on iseloomulik profileering ja tarniga keskosa.
1940. aastal maja natsionaliseeriti ja ruume kasutas kuni 1990-te algus­ aastateni, seega kogu nõukogude aja vältel, sõjavägi – üks NSV Liidu põhjapiirkonna piirivalveväeosadest.