Rakvere uks Rakveres

lga linn Eestimaal on omamoodi eriline ja linnaelanikud roomustavad ning tunnevad oma kodupaiga Ole ühel või teisel põhjusel uhkust.

Nii ka Rakveres, kuid meil on Oks ainulaadne nähtus – nimelt paris oma Rakvere uks. Rakvere ukse on rakverlaste jaoks teadvustanud arhitektuuriajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm. Ulevaatedokumendis ,,Rakvere linnaruumilised vaartused” (2004) ja artiklis ,,Rakvere triibulised majad” (2004) juhtis Kalm tahelepanu unikaalsele Rakvere ukse tüübile, mida ei esine Oheski teises Eesti linnas.

Rakvere uksele on iseloomulik teravatipuli­ se ristküliku kujuline, jameda profileeringuga kesktahvel, milies Kalm naeb nii 17.-18. sajandi saksa barokk-kappide eeskuju kui 1920. aastatel levinud ekspressionistliku stiili mõjutusi.

Pikk 2. Pangahoone

Pika ja Tallinna tanava nurgal asuv krunt on olnud uks Rakvere linna hinna­ tumaid kinnistuid. Selle omanikeks on olnud apteekrist burgermeister Carl Magnus Tallquist, kaupmees ja linnavanem Johann Georg Auwin, rentei­ meister Carl Gustav Scheffler, kreisikohtunik Reinhold von Wrangell jne.

19. sajandi lopus oli paarikumne aasta valtel kinnistuomanikuks Rakveres tuntud kondiitermeister ja voorastemajapidaja, foogitkohtunik Leonhard Mattly. Terna leselt ostis valduse eesti soost kasitoomeister August Malm­ berg, kelle ajal kandsid juba varem majas tegutsenud voorastemaja ja resto­ ran nime ,,Du Nord”. Kasutusel oli ka nimekuju ,,Nord” ja eestiparane ,,Pohja voorastemaja”.

Malmberg ehitas 19.-20. sajandi vahetusel tanavaaarsele kivimajale teise korruse ning ouealale ulatuva tiibhoone – seega omandas maja juba tanapaevasega usna sarnase valisilme.

Suuremaid umberehitusi tegi 1921. aastal maja omandanud Viru Pank, mis seni oli tegutsenud uuriruumides. 1924. aastal ajakohastati ruumid vas­ tavalt panga vajadustele, rajades muuhulgas maja pohjapoolsesse ossa eraldi sissepaasu, kuhu sai paika ka esimene teadaolev ja tanini sailinud Rakvere uks, millel on iseloomulik profileeringja tarniga keskosa.
1940. aastal maja natsionaliseeriti ja ruume kasutas kuni 1990-te algus­ aastateni, seega kogu noukogude aja valtel, sojavagi – uks NSVLiidu pohjapiirkonna piirivalvevaeosadest.

Foto: Pikk 2, Rakvere (Toomas Tuul, 2021)

Turu plats, Turukaubamaja

Turg kolis Pikalt tänavalt kiriku kõrvalt uuele, äsja munakividega siilutatud turuplatsile 1906. aastal. Turuplatsil ja kõrvalasuval Põrsaturul kaubeldi ning peeti laatasid lageda taeva all.

Pikk 2. Pangahoone

“>Pika ja Tallinna tanava nurgal asuv krunt on olnud uks Rakvere linna hinna­ tumaid kinnistuid. Selle omanikeks on olnud apteekrist burgermeister Carl Magnus Tallquist, kaupmees ja linnavanem Johann Georg Auwin, rentei­ meister Carl Gustav Scheffler, kreisikohtunik Reinhold von Wrangell jne.

19. sajandi lopus oli paarikumne aasta valtel kinnistuomanikuks Rakveres tuntud kondiitermeister ja voorastemajapidaja, foogitkohtunik Leonhard Mattly. Terna leselt ostis valduse eesti soost kasitoomeister August Malm­ berg, kelle ajal kandsid juba varem majas tegutsenud voorastemaja ja resto­ ran nime ,,Du Nord”. Kasutusel oli ka nimekuju ,,Nord” ja eestiparane ,,Pohja voorastemaja”.

Malmberg ehitas 19.-20. sajandi vahetusel tanavaaarsele kivimajale teise korruse ning ouealale ulatuva tiibhoone – seega omandas maja juba tanapaevasega usna sarnase valisilme.

Suuremaid umberehitusi tegi 1921. aastal maja omandanud Viru Pank, mis seni oli tegutsenud uuriruumides. 1924. aastal ajakohastati ruumid vas­ tavalt panga vajadustele, rajades muuhulgas maja pohjapoolsesse ossa eraldi sissepaasu, kuhu sai paika ka esimene teadaolev ja tanini sailinud Rakvere uks, millel on iseloomulik profileeringja tarniga keskosa.
1940. aastal maja natsionaliseeriti ja ruume kasutas kuni 1990-te algus­ aastateni, seega kogu noukogude aja valtel, sojavagi – uks NSVLiidu pohjapiirkonna piirivalvevaeosadest.